Teine kodutöö

Kuidas HT käitub?

Meie koolis haridustehnoloogi pole ja seetõttu on mul vaid oletused ja mõtted sel teemal. Usun, et suhtumine haridustehnoloogi ja tema vajalikkusesse saab alguse sellest, kuivõrd HT ise oma tööd ja ametit hindab.

Kuidas motiveerida kolleege, kuidas tuua nad koolituse juurde?

Kõige parem motiveerija minu (väheste) kogemuste kohaselt on ahvatlemine mingi olemasoleva materjaliga. Viimane kogemus selles vallas: osalesin Koolielu õppimisüritusel „e-raamat koolielus“, mille käigus koostasin ühest oma varasemast materjalist e-raamatu. Polnudki rohkem tarvis, kui seda tulemust natuke reklaamida ja huvi oli äratatud. Eriti algklassiõpetajate poolt tuli soov, et ma oma saadud teadmisi edasi jagaks. Samas kui soovitasin neil endil osaleda Koolielu e-kursustel ja õppimisüritustel, polud innukus enam nii suur. Mulle jäi vestlusest kolleegidega mulje, et peljatakse kohustust, mis kaasneb ametliku koolitusel osalemisega. Kui koolis keegi lihtsalt kogemusi jagab, siis ei kohusta see otseselt millekski. Arvan, et siin ongi see „trepp“, mille alumiseks astmeks on sõbralik soovitus ja edasi tuleb aste-astmelt edasi minna ja tekitada õpetajas vajadus ning soov koolitustel osaleda. Ehk siis, mida rohkem õpetaja teab-kogeb, seda rohkem ta lisa soovib.

Milline on meie pakutav portfolio, millised on meie või kooli valikud e-keskkondade osas?

E-keskkondadest on meil kasutusel Moodle (suletud keskkond) ning kaks õpetajat kasutavad ka õppeblogi. Moodle keskkond võeti kasutusele juba … aastal ja toimusid ka vastavad koolitused, kuid aktiivset kasutust leidis keskkond vaid majandus- ja informaatikaõpetaja poolt. Teiste õpetajate keskkonna kasutus jäi üsna kesiseks ning on praeguseks üsna hääbunud.

Päris agaralt kasutatakse aga Miksikese keskkonda. Populaarne on pranglimine, koostatakse ja kasutatakse onkonte (online kontrolltöid), harjutusi ning proovitakse ka e-töövihikuid. Üks meie kooli eesti keele õpetaja on ka e-töövihiku koostaja.

Kes teeb otsuse – kõike ju ei jõua…

Eks otsuse teeb ikka õpetaja (koostöös koolijuhiga), lähtuvalt oma soovidest ja vajadustest. Kui soovijaid rohkem, tellitakse võimalusel koolitus kohapeale, et saaks võimalikult paljud osaleda. Kui huvilisi vähem, siis antakse enamasti võimalus soovijatel osaleda (soov tuleb siiski põhjendada).

Mis on õnnestunud keskkondade valikul ja koolitustes ja mis ei ole?

Nagu eespool mainitud, on jäänud Moodle keskkonna kasutus üha väiksemaks. Üks põhjusi võib olla avatud keskkondade kasutuselevõtt, aga kindlasti mõjutab seda ka asjaolu, et arvutiklassi ei ole alati võimalik kasutada just sel ajal kui õpetaja sooviks ja paraku ei ole meil veel kõigis kodudes internetiühendust. Seega ei saa keskkonda  ka koduse töö tegemiseks planeerida.

Kuidas oma tööd analüüsida, kui palju analüüsida ja kas üldse?

On üllatav kui petlik võib olla mulje, mis jääb tunnist, õpilastest, oma tööst… Kui küsida õpetajalt arvamust näiteks mingite oskuste omandamise kohta ja võrrelda seda siis konkreetsete näitajate põhjal saadud tulemusega, võib erinevus olla üsna suur. Siit järeldus: ilma analüüsita võime olla pettekujutluses. Ise olen oma töö hindamiseks  võrrelnud eesmärke, mis ma olen endale seadnud, tulemustega, milleni olen jõudnud. Kui eesmärke pole õnnestunud täita, olen otsinud põhjusi, miks kõik ei läinud nii nagu vaja või planeeritud.

Tegelikult peaks selline eneseanalüüs olema harjumuspärane pidev protsess, kuid arvestades meie õpetajate suurt töökoormust, on ka perioodiline analüüsiv tagasivaatamine juba hea. Meie koolis on välja kujunenud, et igal kevadel koostavad kõik õpetajad eneseanalüüsi kindla küsimustiku alusel, andes sellega hinnangu enda ja kolleegide tööle.